Märksõna: andmed

Ükskõik millise analüüsi metoodikas on võimalik kahelda, aga üks kasulik küsimus on: kui palju muutuksid tulemused, kui metoodikat veidi muuta? Postimehe tehtud koolide pingerida riigieksamitulemuste põhjal teeb mitu eeldust, muuhulgas selle, et kõik kolm ainet on võrdse kaaluga (seal on veel mitu subjektiivset otsust, näiteks inglise keele tulemuste arvessevõtmise metoodika, aga jätame nad praegu kõrvale). […]

I Hiljuti Tartus toimunud tõepõhjahäkatonil arutasin osalejate ja mentoritega küsimust: kuidas leida tõtt? Kui meil on konkreetne küsimus, näiteks “kas kofeiini tarbimine on sinu jaoks hea“, siis kust leiaksime infot, mis oleks täielik ja kallutamata? (Kui tahad laiemat ettekujutust mingist alast, annab head juhised LW artikkel “Scholarship: How to Do It Efficiently“.)

Hiljuti oli meedias juttu asendusteenistuse kvaliteedist. Kuna mõtlesin samale teemale paar aastat tagasi palju (enne tervislikel põhjustel vabastuse saamist), on teema mulle hingelähedane. Seaduse kohaselt saab asendusteenistust läbida asutustes, mis kuuluvad ühte kolmest kategooriast: a) sotsiaalteenuse osutaja juures, nt hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused b) õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, nt […]

Mõtisklesin hiljuti, mis on kõige parem aeg Facebooki postitamiseks ja kas aeg mängib üldse rolli selles, kui paljud inimesed lõpuks postitust näevad. Kuna Google andis pigem essee-stiilis kui kvantitatiivseid vastuseid, otsustasin ise kiirelt andmeid koguda ja analüüsida.

Täna oli mu viimane eksam ETH Zürichi arvutiteaduse magistriõppes: homsest alustan magistritöö plaanimist ja kirjanduse uurimist ja eeldatavasti valmib töö septembriks. Teema üldsuund on paigas — safe reinforcement learning ehk ohutu stiimulõpe — aga kirjutan sellest lähemalt, kui plaan selge. Eksamite lõpu tähistamiseks tegin uuesti graafiku õppeainetele kulunud ajast — avaldasin sama interaktiivse graafiku Tartu ülikooli lõpetades, […]

Pean nimekirja asjadest, millest tahan kunagi kirjutada. Aeg-ajalt (kord nädalas) võtan sealt ühe teema ja kirjutan postituse, aga mõned küsimused jäävad alati kõrvale, sest tunduvad kas liiga ebaolulised või pisikesed, et omaette postitust vääriks. Tänane postitus on just sellistest väikestest küsimustest. Miks on isesõitvate autodega maailm parem? Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb? Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem […]

Riigi kodanike palk näitab midagi olulist riigi kohta: näiteks saab iga eestlane võrrelda, kas ta teenib teistest eestlastest rohkem või vähem. Uudistes, raportites ja igasugustes analüüsides räägitakse enamasti keskmisest palgast ja kuigi aritmeetiline keskmine on kõigile selge tõlgendusega arv, ütleb see palgajaotuse kohta väga vähe. Paljudes olukordades on keskmise palga vaatamine sama kasutu nagu ütlemine, et keskmisel inimesel on pool […]

Ülikoolis reaalaineid õppida on raske. Aga kui raske täpselt? Kas matemaatikat tuleb õppida kauem kui programmeerimist? Kas tuletise ja integraaliga tutvumine on ajamahukam kui andmebaaside tundmaõppimine? Hindasin andmeid analüüsides ja visualiseerides õpingute keerukust.