Märksõna: andmeteadus

Eelmisel nädalal rääkisin Tartu ülikooli informaatika esmakursuslastele andmeteaduse ja masinõppe põnevusest ja olulisusest. Slaidid leiad siit ja video siit. Ettekanne tuli üsna hästi välja hoolimata sellest, et peaaegu ainuke teema mu peas viimase kahe kuu jooksul on olnud robotite ehitamine, ja tudengite tagasiside oli päris hea: 154 tudengi tagasiside keskmine hinne oli viiepalliskaalal 4.55. Minu jaoks põnevaim üksik […]

Ükskõik millise analüüsi metoodikas on võimalik kahelda, aga üks kasulik küsimus on: kui palju muutuksid tulemused, kui metoodikat veidi muuta? Postimehe tehtud koolide pingerida riigieksamitulemuste põhjal teeb mitu eeldust, muuhulgas selle, et kõik kolm ainet on võrdse kaaluga (seal on veel mitu subjektiivset otsust, näiteks inglise keele tulemuste arvessevõtmise metoodika, aga jätame nad praegu kõrvale). […]

Tänane postitus on külalispostitus: autoriteks on Kadri Pungas ja Taavi Pungas. Eelmisel nädalal sattusid huvitava ajastusega järjestikku mõned sündmused: KOV valimiste eelhääletamine, sh e-hääletamine – kestis kolmapäeval kuni 18:00-ni. Pommuudis meedias Taavi Rõivase nn Malaisia skandaali kohta – avaldati neljapäeva varahommikul, diskussioon jätkus elavalt veel mitmeid päevi. KOV valimiste valimispäev – pühapäev. Inimeste valimisotsuseid potentsiaalselt […]

Terve suve on minu poolt postituste põud olnud. Ühelt poolt olen keskendunud magistritööle (tähtaeg on septembri lõpus), aga veel suurem põhjus on olnud Data Science Estonia. Nimelt kirjutasin koos paari teise panustajaga datasci.ee lehele 7-osalise postituste seeria “Sissejuhatus andmeteadusse” — soovitan seda lühidalt vaadata ja kui praegu lugeda ei jõua, siis meilile tellida. Lisaks sellele […]

Jagan nelja enda definitsiooni mõistetest, mida kasutatakse palju, aga mille jaoks üldlevinud definitsioone kokku lepitud pole. Masinõpe [machine learning]: hulk meetodeid, mis võimaldavad arvutil õppida kogemuste põhjal keerulisi ülesandeid lahendama. Masinõppe kohta kirjutasin paar kuud tagasi ka põhjaliku postituse. Tehisintellekt [artificial intelligence]: 1) inimese poolt loodud agent, mis on intelligentne, kus “intelligentne” tähendab ligikaudu “inimtasemel”. […]

Paar aastat tagasi otsustasin, et andmetega tegelemine on pikaajaliselt mõistlik: esiteks tundus see mu olemasolevate kalduvustega sobivat, teiseks tundus masinõppe kontseptsioon mulle äge ja võimas ja kolmandaks tundus, et tegu on tulevikus aina olulisemaks muutuva alaga. Tagantjärele tundub objektiivselt — töö- ja koostööpakkumiste ja üldise huvi põhjal –, et mu valik oli õige. Arvan, et […]

Mõtisklesin hiljuti, mis on kõige parem aeg Facebooki postitamiseks ja kas aeg mängib üldse rolli selles, kui paljud inimesed lõpuks postitust näevad. Kuna Google andis pigem essee-stiilis kui kvantitatiivseid vastuseid, otsustasin ise kiirelt andmeid koguda ja analüüsida.

Täna oli mu viimane eksam ETH Zürichi arvutiteaduse magistriõppes: homsest alustan magistritöö plaanimist ja kirjanduse uurimist ja eeldatavasti valmib töö septembriks. Teema üldsuund on paigas — safe reinforcement learning ehk ohutu stiimulõpe — aga kirjutan sellest lähemalt, kui plaan selge. Eksamite lõpu tähistamiseks tegin uuesti graafiku õppeainetele kulunud ajast — avaldasin sama interaktiivse graafiku Tartu ülikooli lõpetades, […]

Masinõpe (machine learning) oli 2016. aastal haibitsükli tipus. Eesti on ses osas ilmselt veidi taga, aga Eesti masinõppe kokkusaamiste populaarsuse põhjal mitte väga kaugel. Tean oma (mitte ainult tehnoloogiaettevõtetes töötavate) tuttavate kaudu, et huvi selle suuna vastu on märkimisväärne.

Pean nimekirja asjadest, millest tahan kunagi kirjutada. Aeg-ajalt (kord nädalas) võtan sealt ühe teema ja kirjutan postituse, aga mõned küsimused jäävad alati kõrvale, sest tunduvad kas liiga ebaolulised või pisikesed, et omaette postitust vääriks. Tänane postitus on just sellistest väikestest küsimustest. Miks on isesõitvate autodega maailm parem? Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb? Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem […]