Märksõna: andmeteadus

Riigi kodanike palk näitab midagi olulist riigi kohta: näiteks saab iga eestlane võrrelda, kas ta teenib teistest eestlastest rohkem või vähem. Uudistes, raportites ja igasugustes analüüsides räägitakse enamasti keskmisest palgast ja kuigi aritmeetiline keskmine on kõigile selge tõlgendusega arv, ütleb see palgajaotuse kohta väga vähe. Paljudes olukordades on keskmise palga vaatamine sama kasutu nagu ütlemine, et keskmisel inimesel on pool […]

(Pealkiri tuleb siit.) Tänane postitus on järg eelmise nädala postitusele andmete töötlemise mõtteviisist, seekord praktilisemast küljest. Olen selgete graafikute tegemisest varem kirjutanud, aga rääkisin äsja sarnasel teemal Analüütikute konverentsil; võtan siin kokku ühe osa oma ettekandest.

Mulle meeldib andmetega töötamise juures protsessi mitmekülgsus: see hõlmab muuhulgas koodikirjutamist, disaini, inimestega suhtlemist ja mõtlemist probleemi sisu üle. Nii paljude eri asjadega tegelemine võib killustada, aga õnneks seob kõike seda kokku mõtteviis, millega ükskõik millisele küsimusele või probleemile läheneda: teadlase mõtteviis.

Viimasel ajal olen pidanud oma Facebooki uudisvoogu sirvides mitu korda grimasse tegema: kõigepealt MMSi saaga peale, kus inimesed kasutasid enda ja oma laste ravimiseks mürgist ainet, ja täna ema peale, kes keeldus andmast keemiaravi oma ajukasvajaga tütrele ning “otsustas hakata tütart ravima end teenäitaja-terapeudiks kutsuva mehe näpunäidetel” (ma ei süüdista siin muidugi ainult ema — “teenäitaja-terapeut” kannab vähemalt sama […]

Ma pööran palju tähelepanu andmete visuaalsele esitusele. Korralikult visualiseeritud andmete põhjal saab teha kasulikke otsuseid või muuta oma meelt mõne olulise probleemi osas; halvast visualiseeringust ei ole heal juhul kellelegi kasu ja halval juhul eksitab see inimesi olulistes küsimustes. Toon siin postituses välja paar elementaarset nippi, mis aitavad minul teha graafikuid, mis a) näevad head välja […]

Käesolev postitus on siin blogis esmakordne: see on külalispostitus Mihkel Kreelt — füüsikadoktorandilt, kelle igapäevatöös on tähtsal kohal eksperimentaalsete mõõtmisandmete statistiline töötlemine ja analüüsimine. Mihkel reageeris operatiivselt Tallinna börsil sel nädalal toimunule ja kirjutas juhtunust põneva analüüsi. Pikema jututa annan nüüd sõna talle.

Andmeteadust kirjeldatakse viimasel ajal tihti kui 21. sajandi seksikaimat ametit. Üks töökaaslane mainis mulle hiljuti, et Eestis lihtsalt ei ole piisavalt tarkvarainsenere, kes oleksid ka andmetega tugevad. Ennustatakse, et järgmise paari aasta jooksul jääb maailmas täitmata sadu tuhandeid andmeteadlase kohti. Igatpidi on selge, et on hea aeg andmeteadusega tegelema hakata, aga kuidas?

Kuna olen hiljuti mitu projekti lõpetanud, aga pole nendest bloginud, siis jätan siia mõned lingid. Boonuseks lisan video ja materjalid ühest põnevast loengust, mille sügisel andsin.

NB: siin lehel olev info on vananenud. Kõige uuema info leiad lehelt datasci.ee. Viimase paari kuu jooksul olen kokku sattunud hulga inimestega, kes nimetavad ennast andmeteadlaseks (või võiksid seda teha). Nendega arutades ja ise uurides olen saanud mingi pildi, mis praegu Eestis andmeteaduse vallas toimub, ja jagan seda avalikult, kuna tundub, et praegu ei ole keskset […]

Ülikoolis reaalaineid õppida on raske. Aga kui raske täpselt? Kas matemaatikat tuleb õppida kauem kui programmeerimist? Kas tuletise ja integraaliga tutvumine on ajamahukam kui andmebaaside tundmaõppimine? Hindasin andmeid analüüsides ja visualiseerides õpingute keerukust.