Koolielu vs päris elu 12. veebruar 2017 · 1 kommentaar See postitus on kohandatud ja laiendatud mu samanimelisest ettekandest 26. jaanuaril toimunud Hugo Treffneri Gümnaasiumi tarkusepäeval, kuhu Jaan Aru mu lahkesti esinema kutsus. Kooliskäimine on üsna lihtne: edukas olemiseks lihtsalt lähed õigel ajal kohale, paned tunnis tähele ja mõnikord teed kodutöid. Aga pärast lõpetamist on lahtisi otsi palju rohkem: kas minna edasi õppima või tööle? Kuidas […] Loe edasi
Väikestest ja suurtest ülesannetest 8. jaanuar 2017 · 0 kommentaari Allakäigutrepp on hea metafoor. Kui trepil komistad, on kõige lihtsam pidama saada esimese sammuga — vastasel juhul lendad inertsiga juba lõpuni välja. Täpselt vastupidine on teha üks pisike kasulik asi, mis siis imeb sisse produktiivsustsüklisse. See on produktiivsusimeja: nii nagu kõik tolmuimejasse sattunu lõpetab masina kõhus, viib ühe tillukese produktiivse ülesande täitmine korraliku tööpäevani. Loe edasi
Algoritm värgi ärategemiseks (uuel aastal) 2. jaanuar 2017 · 1 kommentaar Mu praegune parim oletus. Algoritmi nägemiseks keri alla ↓. Seletan samme siin postituses ainult lühidalt; kui kunagi mõnest põhjalikumalt kirjutan, panen lingi ka siia. Tüüpiline uusaastalubadus näeb välja selline: Tuleb mõte midagi ära teha — näiteks jälgid Instagramis bikiinipiltide fetišiste ja tahad endale samasugust keha, või loed IT-töötajate kõrgetest palkadest ja otsustad ka sinnapoole liikuda. Esimese jaanuari […] Loe edasi
Päästik/samm-mustrid 4. detsember 2016 · 1 kommentaar Elu koosneb paljudest väikestest automaatsetest harjumustest. Kuigi oleks tore Süsteem 2-ga (S2) kõik pisemadki otsused läbi kaaluda, ei ole see realistlik — S2-ga mõtlemine võtab palju aega ja energiat. Oleks ressursiraiskamine igal hommikul kaaluda, kas seekord ikka tasub hambaid pesta. Loe edasi
Tahan, pean, peaks, kaelaks 23. oktoober 2016 · 0 kommentaari I Mõtle järgmiste lausete peale: “Ma peaks tihemini vanemaid külastama.” “Ma peaks rohkem trenni tegema.” “Ma peaks paremini sööma.” “Ma peaks rohkem raamatuid lugema.” Loe edasi
Romantika I: suhetest Süsteem 2-ga mõtlemine 17. oktoober 2016 · 2 kommentaari Olen seni kirjutanud hunnikul erinevatel teemadel — ebaõnnestumisest ja statistikast räpi ja narkootikumideni — aga seni mitte kordagi romantilistest suhetest. Hiljuti ühe sõbraga peetud vestlus pani mind tahtma teemat pikemalt avama. Suhted on ilmselgelt emotsionaalne teema, seega on tihti raske rakendada neile ratsionaalset, Süsteem 2 mõtlemist. See teeb suhteotsused eriti raskeks — oleks päris raske autot osta, kui iga auto tekitaks […] Loe edasi
Eelistuste kaudu suhtlemine 2. oktoober 2016 · 0 kommentaari Inimestel pole lihtne infot vahetada. Selleks, et ühest ajust teise sõnum saata, tuleb see esmalt sõnastada, välja öelda, teisel pool sõnad helilainetest sisse lugeda ja siis nende tähendust interpreteerida. Oleme sellega küll ligi 100 000 aastat hakkama saanud, aga ruumi arenguks on. Täpsemalt: on üks suhtluspõhimõte, mis on kasulik nii rääkija kui kuulaja jaoks: ütle […] Loe edasi
Me kõik jääme vanaks 18. august 2016 · 0 kommentaari Teadaanded: See postitus kattub enam-vähem sellega, mida rääkisin eelmisel nädalavahetusel toimunud Arvamusfestivali #selfie2050 arutelul, seega kui olid seal kohal, pole siin sinu jaoks palju uut. Tänane postitus hilineb, kuna olin terve eelmise nädalalõpu haige ja otsustasin kirjutamise asemel paranemisele keskenduda ja lükata kirjutamise tänasesse, kus pidin 6 tundi Riia lennujaamas ootama. Kuna täna algab mul […] Loe edasi
Kõrgharidus kui devalveeruv signaal 13. mai 2016 · 14 kommentaari 27.09.2016: Pärast meilivahetust ühe sõbraga ei ole ma enam kindel, kui kasulik või õige see argumentatsioon on (ja tundub, et praktilisi näiteid on vähe), seega loe omal riisikol. [Ma ei argumenteeri siin, et kõrgharidus on üldiselt halb idee, aga annan ühe vähelevinud argumendi kõrgkooli mineku vastu.] I Käes on kõrgkooli ja eriala valimise hooaeg, vähemalt Eesti […] Loe edasi
Universaalne kindlustus: tugev suhtlusvõrgustik 18. aprill 2016 · 0 kommentaari Paar päeva tagasi olin üsna kõrge palavikuga voodis. Huvitaval kombel kestis haigus — ilmselt Zürichi salakavalates kevadsoojades lahtiste hõlmadega käimise tulemus — ainult poolteist päeva võrreldes tavalise kolme-neljaga, aga sellevõrra oli intensiivsem. Teki all oma kehatemperatuuri tõstmiseks värisedes tuli mulle väga emotsionaalselt meelde, miks inimesed mulle väärtuslikud on. Loe edasi