Märksõna: strateegia

Mu blogi lugedes võib jääda mulje, et olen oma tuleviku osas kõik olulised otsused ära teinud ja eesmärgid ära sõnastanud; nüüd on vaja vaid nende suunas optimeerida. Võib-olla elan (mitte tahtlikult) kirjutades, esinedes või lihtsalt inimestega rääkides sisse rolli: see on Taivo, kel on kunagi olnud vaja raskeid otsuseid teha, aga nüüd on kõik korras. Ilmselgelt ei ole […]

Viimasel ajal olen pidanud oma Facebooki uudisvoogu sirvides mitu korda grimasse tegema: kõigepealt MMSi saaga peale, kus inimesed kasutasid enda ja oma laste ravimiseks mürgist ainet, ja täna ema peale, kes keeldus andmast keemiaravi oma ajukasvajaga tütrele ning “otsustas hakata tütart ravima end teenäitaja-terapeudiks kutsuva mehe näpunäidetel” (ma ei süüdista siin muidugi ainult ema — “teenäitaja-terapeut” kannab vähemalt sama […]

Viimase kolme nädala jooksul olen kaks korda Zürichi sees kolinud ja kolm korda Zürich-Tallinn otsa lennanud. Ei ole raske ennustada, et need mõlemad on tüütud tegevused, kui liiga tihti teha, ja tüütus on tulnud peamiselt sellest, et mul on liiga palju asju.

Aastavahetus on enesepettuse aeg. Üle maakera tehakse lubadusi end parandada: hakata rohkem trenni tegema ja vähem sööma, lõpetada suitsetamine, õppida midagi uut, reisida rohkem, veeta rohkem aega sõpradega… Sellised lubadused ei ole tihti veenvad. Harvardi psühholoog Amy Cuddy võtab tabavalt kokku põhilised uusaastalubaduste probleemid ja annab soovitusi, kuidas neid vältida. Minu soovitus uueks aastaks on selline: uusaastalubaduste tegemise […]

On vähe asju, mis tunduvad hullemad kui läbikukkumine. Hetk, kui saad teada, et miski sulle oluline läks valesti, et tegid vea, ei saanud hakkama — see tunne on unikaalne. Justkui keegi hakkaks su sisemust täitma sooja veega. Nahapind soojeneb, näole tekivad tillukesed higipiisad ja äkitselt on oma kehas olla ebamugav.

Tagantjärele oma bakaõpingutele vaadates tundub, et kulutasin aega enam-vähem mõistlikult, nii koolis kui kooliväliselt. See tähendab, et kohtades, kus pidin tegema mingi valiku — näiteks kas kulutada aega õppimisele, tudengiseltsile, töötamisele või trennile — õnnestus valiku tegemine tihti hästi. Hiljuti pidasin TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna rebastele loengu kolmest kasulikust põhimõttest, mida mina kasutasin ja kasutan praegu valikute […]

Mul on juba pikemat aega olnud plaanis kirjutada paarist väiksemast teemast, mis seotud enda süstemaatilise arendamisega: a) enda motiveerimine, b) vaimse võimekuse optimeerimine, c) oma produktiivsuse süstemaatiline tõstmine. Kuna igaühel nendest teemadest on minust paremini informeeritud inimesed põhjalikult kirjutanud, siis teen enesearengu postituste sarjas kokkuvõtte üsna lihtsatest teadmistest ja harjumustest, mis on aidanud minu elu paremaks […]

Tänane postitus räägib tehisintellektist, täpsemalt selle olemusest, potentsiaalist ja senisest diskussioonist Eestis. Tegu on kiiresti areneva alaga, mis võib meie kõigi elusid väga oluliselt muuta, seda nii paari kui paarikümne aasta perspektiivis — loodetavasti paremuse poole. Postituse kaasautoriteks on Tartu AI mõtteklubi vedajad Allan Aksiim ja Kaspar Kruup.

Hiljuti Elon Muski kohta ilmunud elulooraamatut lugedes sain aru, kui fundamentaalse lähenemise mees oma elu planeerimisele on võtnud: mõtles, mis on maailmas kõige olulisemad probleemid (ja hakkas neid lahendama). Oma tegevuste juhindamiseks ja natuke suuremasse perspektiivi panemiseks tegin sama.

Kuigi praegu on suvi ja enamik tudengeid ilmselt lõpetamisele (veel või enam) ei mõtle, panin kirja mõned asjad, mida õppisin oma bakatööd kirjutades, aga mis rakenduvad ka üldisemalt suurte projektide läbiviimisel.