Märksõna: tehisintellekt

Kuna ma ei prioriseeri praegu sügavate blogipostituste tegemist väga kõrgelt, jagan siin edasi oma mujal tehtud tegevusi ja mõeldud mõtteid. North Star AI konverents Tallinnas 8. märtsil Eesti masinõppe ja andmeteaduse kommuunid on omavahel üsna hästi tuttavad — enamik praktiseerijaid on juba kuskil ettekande või paar teinud. Selleks, et ühendada Eesti kommuuni rohkem ülejäänud maailmaga, […]

Lisaks informaatikutele peetud ettekandele rääkisin hiljuti sarnasel teemal TTÜs, seekord majandusteaduskonna tudengite kutsel. Karin võttis selle ka linti; rääkisin peamiselt tehisintellekti oodatavast mõjust ühiskonnale ja majandusele. (video YouTube’is) Jagan viimasel ajal ettekannete videoid, et natukenegi oma tegemistest ja mõtetest teistega jagada. Blogimine on praegu üsna madala prioriteediga: esikohal on töö Starshipis. Oma elu tagasisaamiseks tegelen praegu […]

Mu magistriõpe ETH Zürichis kulmineerus magistritööga, mis omakorda lõppes töö kaitsmisega veidi enam kui kaks nädalat tagasi. Juhendan sel õppeaastal ise kaht lõputööd, mis annab mulle pildi vorstitegemisest teiselt poolt liini, seega jagan enne unustamist lühidalt, mida ma kogu protsessi käigus õppisin, ja loodan, et sellest on kasu tulevastele baka- ja magistritöötajatele.

(Peamiselt toetun siin tuntud majandusteadlaste ideedele, aga kui teen mingi jubeda majandusteadusliku vea, siis tulistage mind kommentaarides alla.) Tehnoloogia vähendab meie vajadust inimeste järele. Isejuhtivad autod nõuavad oluliselt vähem inimtähelepanu kui praegused autod; üks traktor asendab sadu põllutöölisi; e-riigi tõttu on meil vähem ametnikke vaja; tootmisliinidel asendavad masinad järjest inimesi. See on hea ja õige. […]

Jagan nelja enda definitsiooni mõistetest, mida kasutatakse palju, aga mille jaoks üldlevinud definitsioone kokku lepitud pole. Masinõpe [machine learning]: hulk meetodeid, mis võimaldavad arvutil õppida kogemuste põhjal keerulisi ülesandeid lahendama. Masinõppe kohta kirjutasin paar kuud tagasi ka põhjaliku postituse. Tehisintellekt [artificial intelligence]: 1) inimese poolt loodud agent, mis on intelligentne, kus “intelligentne” tähendab ligikaudu “inimtasemel”. […]

Viimase aasta jooksul olen raamatutelt aina rohkem liikunud lühema formaadi lugemisele (peamiselt blogipostitustele): kui 2014. aastal lugesin 16 ja 2015. aastal 22 raamatut, siis eelmisel aastal ainult 9.

Masinõpe (machine learning) oli 2016. aastal haibitsükli tipus. Eesti on ses osas ilmselt veidi taga, aga Eesti masinõppe kokkusaamiste populaarsuse põhjal mitte väga kaugel. Tean oma (mitte ainult tehnoloogiaettevõtetes töötavate) tuttavate kaudu, et huvi selle suuna vastu on märkimisväärne.

Pean nimekirja asjadest, millest tahan kunagi kirjutada. Aeg-ajalt (kord nädalas) võtan sealt ühe teema ja kirjutan postituse, aga mõned küsimused jäävad alati kõrvale, sest tunduvad kas liiga ebaolulised või pisikesed, et omaette postitust vääriks. Tänane postitus on just sellistest väikestest küsimustest. Miks on isesõitvate autodega maailm parem? Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb? Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem […]

Tänane postitus räägib tehisintellektist, täpsemalt selle olemusest, potentsiaalist ja senisest diskussioonist Eestis. Tegu on kiiresti areneva alaga, mis võib meie kõigi elusid väga oluliselt muuta, seda nii paari kui paarikümne aasta perspektiivis — loodetavasti paremuse poole. Postituse kaasautoriteks on Tartu AI mõtteklubi vedajad Allan Aksiim ja Kaspar Kruup.