Märksõna: visualiseering

Ükskõik millise analüüsi metoodikas on võimalik kahelda, aga üks kasulik küsimus on: kui palju muutuksid tulemused, kui metoodikat veidi muuta? Postimehe tehtud koolide pingerida riigieksamitulemuste põhjal teeb mitu eeldust, muuhulgas selle, et kõik kolm ainet on võrdse kaaluga (seal on veel mitu subjektiivset otsust, näiteks inglise keele tulemuste arvessevõtmise metoodika, aga jätame nad praegu kõrvale). […]

Tänane postitus on külalispostitus: autoriteks on Kadri Pungas ja Taavi Pungas. Eelmisel nädalal sattusid huvitava ajastusega järjestikku mõned sündmused: KOV valimiste eelhääletamine, sh e-hääletamine – kestis kolmapäeval kuni 18:00-ni. Pommuudis meedias Taavi Rõivase nn Malaisia skandaali kohta – avaldati neljapäeva varahommikul, diskussioon jätkus elavalt veel mitmeid päevi. KOV valimiste valimispäev – pühapäev. Inimeste valimisotsuseid potentsiaalselt […]

Mõtisklesin hiljuti, mis on kõige parem aeg Facebooki postitamiseks ja kas aeg mängib üldse rolli selles, kui paljud inimesed lõpuks postitust näevad. Kuna Google andis pigem essee-stiilis kui kvantitatiivseid vastuseid, otsustasin ise kiirelt andmeid koguda ja analüüsida.

Täna oli mu viimane eksam ETH Zürichi arvutiteaduse magistriõppes: homsest alustan magistritöö plaanimist ja kirjanduse uurimist ja eeldatavasti valmib töö septembriks. Teema üldsuund on paigas — safe reinforcement learning ehk ohutu stiimulõpe — aga kirjutan sellest lähemalt, kui plaan selge. Eksamite lõpu tähistamiseks tegin uuesti graafiku õppeainetele kulunud ajast — avaldasin sama interaktiivse graafiku Tartu ülikooli lõpetades, […]

Riigi kodanike palk näitab midagi olulist riigi kohta: näiteks saab iga eestlane võrrelda, kas ta teenib teistest eestlastest rohkem või vähem. Uudistes, raportites ja igasugustes analüüsides räägitakse enamasti keskmisest palgast ja kuigi aritmeetiline keskmine on kõigile selge tõlgendusega arv, ütleb see palgajaotuse kohta väga vähe. Paljudes olukordades on keskmise palga vaatamine sama kasutu nagu ütlemine, et keskmisel inimesel on pool […]

(Pealkiri tuleb siit.) Tänane postitus on järg eelmise nädala postitusele andmete töötlemise mõtteviisist, seekord praktilisemast küljest. Olen selgete graafikute tegemisest varem kirjutanud, aga rääkisin äsja sarnasel teemal Analüütikute konverentsil; võtan siin kokku ühe osa oma ettekandest.

Eelmises postituses küsisin, miks peaks keegi eelistama elukohana Eestit välismaale, kui mujal on nii palju asju paremini — kliimast sissetulekuni. Ootasin, et saan 5-10 vastust, aga lõpuks kirjutas mu Facebooki postituse alla, blogipostituse kommentaaridesse ja isiklikult meili/sõnumiga 26 inimest. Võtan siin kokku põnevamad argumendid, mida neilt kuulsin — ka need, mille veenvuses ma tingimata kindel pole, […]

Ma pööran palju tähelepanu andmete visuaalsele esitusele. Korralikult visualiseeritud andmete põhjal saab teha kasulikke otsuseid või muuta oma meelt mõne olulise probleemi osas; halvast visualiseeringust ei ole heal juhul kellelegi kasu ja halval juhul eksitab see inimesi olulistes küsimustes. Toon siin postituses välja paar elementaarset nippi, mis aitavad minul teha graafikuid, mis a) näevad head välja […]

Käesolev postitus on siin blogis esmakordne: see on külalispostitus Mihkel Kreelt — füüsikadoktorandilt, kelle igapäevatöös on tähtsal kohal eksperimentaalsete mõõtmisandmete statistiline töötlemine ja analüüsimine. Mihkel reageeris operatiivselt Tallinna börsil sel nädalal toimunule ja kirjutas juhtunust põneva analüüsi. Pikema jututa annan nüüd sõna talle.